Ettekanded
Dr Iur Ants Nõmper
Dr Ants Nõmperi ettekanne keskendus Eesti tervishoiusüsteemi puudustele, arsti vastutuse õigusliku regulatsiooni spetsiifilistematele küsimustele ja valdkonnas toimuvatele vaidlustele, eeldades, et üldisema ülevaate saamiseks meditsiiniõigusest on kõigil võimalus tutvuda meditsiiniõiguse teooriaga läbi erialase kirjanduse ning osaledes Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse loengutes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õpetatakse meditsiiniõigust alates aastast 1994. Samuti on sama ainet võimalik kuulata arstiteaduskonnas. Ants Nõmper ja Jaan Sootak on 2007. aastal andnud välja ka õpiku „Meditsiinõigus“.
Dr Ants Nõmper alustas oma ettekannet ülevaatega Eesti tervishoiusüsteemist. Ta tõi välja, et Eesti tervishoiusüsteem on üks efektiivsemaid endistest sotsialismimaadest, kuid probleem seisneb pigem süsteemi jätkusuutlikkuses, põhjusel et see on üles ehitatud vananevale tööjõule. Lisaks tõusevad aasta-aastalt ka patsientide ootused, mis on vastuolus kahanevate ressurssidega. Patsientide ootuste kerkimist näitab ka tõsiasi, et vastavalt Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikale tõuseb patsientide kaebuste arv pidevalt.
Võrdlemaks Eesti tervishoiusüsteemi teiste riikide süsteemidega, käsitles Dr Ants Nõmper Põhjamaades levinud arstide kohutuslikku vastutuskindlustust, mis on küll hästitoimiv süsteem ja millega on arstidel end võimalik kaitsta kahju hüvitamise kohustuse eest, kuid mille probleemiks on patsientidele väljamakstavate kindlutussummade suurus.
Järgnevalt andis esineja ülevaate Eestis toimunud meditsiinivaldkonna suurtematest kohtuvaidlustest, kus arst on jäänud süüdi. Nendeks on Stigma Abordi kaasus (3-1-1-63-00) ja Svetlana Lokk-Kidava kaasus, mis puudutas tegevusloata tegutsemist (
3-1-1-46-06). Hetkel on veel lahenduseta Pärnu naistearsti Carmen Heinvälja kriminaalasi (3-1-1-79-10), mis on hetkel Riigikohtu poolt saadetud tagasi maakohtusse edasiseks arutamiseks.
Esinemine jätkus arsti tsiviilõigusliku vastutuse käsitlusega. Meditsiiniõiguses on oluline teada, et enamus selle valdkonna vaidlusi taandub konkreetsele meditsiinialasele küsimusele. Seega eeldab valdkonnaga tegelemine ka meditsiinialaseid teadmiseid. Vaidlused antud valdkonnas on keerulised ning kestavad kaua ja taanduvad tavaliselt kompromissile. Dr Ants Nõmper tõdes, et õigus on antud valdkonnas küllaltki ebaefektiivne.
Samuti puudutas esineja ravijuhiste teemat, tuues välja, et tegelikult teeb lõpliku otsuse patsiendi ravimisel siiski arst. Huvitav punkt ettekandes oli, et tõenduspõhise meditsiini kaaluvad ülesse alternatiivmeditsiini negatiivsed kõrvalmõjud. Põgusalt puudutati ka meditsiiniõiguse kodifitseerimist ja valdkonna poliitilist poolt. Sisutihe ja mitmekülgne ettekanne lõppes osalejate küsimustele vastamisega.
Dr Peeter Mardna
Dr Peeter Mardna ettekande sisuks olid arstivead ja nende tekkepõhjused. Ettekande läbiv mõte oli, et eelkõige vastutab oma tervise eest patsient ise: „Looda arsti peale, aga tee ise ka midagi!“ On ju selge tõde, et arst pole kõikvõimas:
„Medicus naturae minister, non magister“. Seega tuleb patsiendil peamiselt siiski enda peale loota. Dr Mardna tõi välja murekoha, et üldiselt Eesti patsient ei pööra oma tervisele väga palju tähelepanu ning seega on patsient tihti ise süüdi, et vajab arstiabi.
Dr Mardna usub, et ravivea definitsiooni pole olemas, sest seda on liiga raske defineerida. Ravimine on keeruline protsess, kus arstil pole konkreetseeid „ei“ ja „jah“ vastuseid ning valida tuleb tihti ligi 30 võimaluse seast. See tuleneb ka sellest, et iga inimese organism on erinev – ravi tulemus sõltub seega tihti patsiendi enda eripärast.
Samuti tõi esineja välja, et oma teadmatusega võib patsient iseendale kahju tekitada, kui keeldub enda raviks nõusolekut andmast. Puudutati ka põgusalt abiarstide temaatikat, aborti ja eutanaasiat.
Sarnaselt Dr Ants Nõmperile tõi Dr Mardna välja, et ravi kvaliteet sõltub paljustki ka riiklikust poliitikast. Samuti peab olema arst oma otsustes vaba ja saama oma seisukohti kaitsta.
Alternatiivmeditsiini osas arvas esineja, et kui selle valdkonna esinejad soovivad oma tegevusele sarnast staatust teaduslikult tõestatud meditsiiniga, siis peavad olema nad valmis alluma ravijatena samasugustele nõuetele, mis on esitatud arstidele.
Sarnaselt eelmise esinejaga käsitleti süsteemi jätkusuutlikuse probleemi. Dr Mardna tegi ettepaneku, et puudulikke ressursse võiks täiendada pensionite maksustamise teel, patsientidelt teenustasu nõudmisega või dividendide sotsiaalmaksustamisega. Samuti pööras dr Mardna tähelepanu laialt levinud olukorrale, kus ettevõtjad maksavad endale tasu pigem dividendide kui palga näol, säästes sellega sotsiaalmaksu kulusid ja suurendades enda tulubaasi. Eriti on see taunitav meditsiinis, mille rahastamine toimub valdavalt sotsiaalmaksust laekuvate vahendite arvelt.
Dr Andres Soosaar
Dr Soosaar käsitles arsti vastutust eetilisest aspektist. Esimesena tõi ta välja arsti vastutuse puuduliku definitsiooni Eesti meditsiiniõiguses. Dr Soosaar ei nõustunud Ants Nõmperi ja Jaan Sootaki käsitlusega arsti vastutuse definitsioonist: “Õiguslikku vastutust võib defineerida kui kohustust taluda karistust ja kitsendusi“ (Nõmper ja Sootak. Meditsiiniõigus, 2007, lk 117).
Oluline osa ettekandest oligi see, et vastutuse mõiste pole nii ühekülgne ning lihtne, kui see kehtivas õiguses defineeritud on. Vastutuse mõistet saab kasutada erinevates kontekstides.
Esineja tõi ka välja, et arsti vastutus ei piirdu vaid selliste kohustustega nagu teavitamiskohustus, ravikohustus ja kõrvalkohustused nagu on kirjeldanud Ants Nõmper Eesti Arstis avaldatud artiklis. Arsti vastutusel on esineja meelest rohkem aspekte. Erilist rõhku pani esineja arsti moraalsele vastutusele.
Dr Soosaar tõi välja olulise idee, et arstiteaduse õpetamisel peaks käsitlema ka ühiskondlikemaid teemasid ja rõhutama seda, et kehal on olemas ka hing, mille arstid tihti unustama kipuvad.
Edasi käsitles Dr Soosaar diagnoosimise riske ja patsiendi ning arsti vastuolulist suhet. Dr Soosaar leidis siiski, et arstide seas levinud arvamus, et patsientidel on vaid õigused ja arstidel kohustused, ei vasta tõele.
Kindlasti olid ka olulised mõtted, et arsti vastutus on mitmekülgne nähtus ning et õiguslik osa moodustab sellest vaid väikese protsendi ja et arsti õigusliku vastutuse rolli suurenemisel ei pruugi arstiabi kvaliteet paraneda.
Samuti käsitleti ettekandes seoses patsiendi informeeritud nõusoleku teemaga seda, et tekkinud on uued patsiendi käitumuslikud nõusoleku vormid, nagu näiteks registreerimise toiming arsti vastuvõtule.
Osalejad
Meditsiiniõiguse seminar oli mõeldud kõikidele huvitatutele olenemata erialast ja tudengistaatusest, et tekitada diskussiooni erinevate huvigruppide vahel, kuid samas ka teiseltpoolt anda midagi tagasi ühiskonda, mis on osaks ELSA visioonist. Seminaril osales ligi 70 inimest, kelle hulgas oli lisaks õigustudengitele ka mitmeid tunnustatuid tervishoiuvaldkonna töötajaid.
Korraldustiim
Ürituse peakorraldaja oli ELSA Estonia S&C valdkonna asepresident Kadri Suurkivi, keda abistasid Katerin Peärnberg, Kati Kruut, Liisa Saarna, Merika Nimmo ja Liis Roben. Seminari modereeris Alla Kuznetsova.
Tulemus
Kokkuvõtteks võib öelda, et üritus õnnestus ja täitis oma eesmärgid - tõsta teadlikkust ja tekitada diskussiooni huvigruppide vahel. Eriliselt paistsid küsimustega silma just tervishoiu valdkonnas töötavad osalejad. Seminari õnnestumist näitas ka osalejate suur arv ning huvi meditsiinitöötajate endi seas.
ELSA Estonia tänab esinejaid, osalejaid, korraldajaid ja sponsoreid!
Seminari sponsorid:
Advokaadibüroo Raidla, Lejins ja Norcous
Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus
Autor: Katerin Peärnberg (S&C direktor)
Toimetaja: Kadri Suurkivi (S&C asepresident)
Pilte osalejatest:
